Olin nii vingelt ettevalmistunud oma eksi nägemiseks ja siis teda ei olnudki konverentsil...All this hard work for nothing.

Pikuke ütleb vaktsiini asemel "patsviini". Just süstis mängusüstlaga oma tekikest ja ütles "tekikesel hakkas parem".😂

Paluks, et järgmine elu oleks selline. Aitäh!

Ei oleks arvanud, et "Scrubs'i" 2026 a osad on see, mida praegu oma ellu vajasin.

Sry, pole reklaam, aga ma vihastasin selle peale.

Terve poe otsisin paanikas läbi, sest arvasin, et pikukesel on peopesa suurune kaisukas maha kukkunud. Vanemad aitasid, ka nemad otsisid terve poe läbi. Saime poelt infotelefoni numbri ka ilusti. Nüüd avastasin mantlitaskust selle kaisuka. Seega, tugivõrgustik on tugev ja seniilsus kerge tulema mul.

Täiega tuli igatsus jälle noor tudeng olla, minna peale eksamit õhtul koos sõbrannadega Cubanitasse ja siis kuulata kergemeelset Ladina-Ameerika muusikat ja pläkutada kokteilide taga, kes mis vastused kirjutas📚.

Miks täna küll nii ilus päev on? :)

Ohh, olen ehe näide sellest, et mitte midagi elujooksul ei õpi. 6. klass unustasin pirni koolikotti. 2026. a see juhtus jälle, õnneks tööläpakas ei kannatanud, ainult mu märkmeraamat. 🤦‍♀️

Ma ei ole siis ainus sarnaste muredega. Seda on ka vabastav teada.

Meenutusi veel mu vanatädist: olime perega just linnast maale kolinud: "Te võtke endale lehm, te ei kujuta ette milline rõõm on lehma pidada".

Pikuke ütles porgandite kohta "jänese pulgad".

Ma kardan, et nad saavad rabanduse sellest vms + nad ikka üsnagi konservatiivsed.

Oleksin täna kogemata oma pereliikmele välja lobisenud, et olin vahepeal naisega suhtes. Siiamaani kõik arvavad, et olin mehega suhtes. Ei tea, kaua vastu pean selle valega.😱

Üks kahest, ma rebisin nii kõvasti kildu, et tervel kontoriruumil oli tuju hea või siis ma ütlesin midagi nii rumalat, et tervel kontoriruumil oli tuju hea.

Kontorikaaslane läks lapseootuspuhkusele ja ma ütlesin, et kui tagasi tuleb, siis tuleb kodunt kontorisse puhkama. Selline naerupahvak tuli.

Koridori on nii palju killustikku tekkinud, et peaksin selle uuesti välja tagasi viima ja tänavale veelkord puistama.

Jaa, ma ise olen praegu väga sissevõetud sellest, et tahaks nüüd üks allnighter nõrkemiseni õppida. 😁

Sain üle tüki aja nii palju vaba aega lapsekese kõrvalt, et oli aega algusest lõpuni teaduslikku artiklit lugeda. Nagu mõistus oleks spas käinud vms. Ainuke teraapia maailmas on õppimine.

Läksime pikukesega hommikul õue ja siis ta hüüdis kõvasti üle tänava: "PÄIKEEE, kusa oleeeed?" Samad küsimused.

Lähenemas on konverents, kus eksnaine osaleb ja mul on nüüd haiguse järel tekkinud...ohatis. Ffs. Mul on vist vaja oma ohatise mental support group'i. :( Või siis ma lihtsalt ei lähe selle konverentsile, kuigi vestluspaneelid jms on vajalikud ja huvitavad.

Igakord, kui laps magama jääb, siis ma jään paisid tegema ja igakord, kui ära magama lähen, siis tunnen süümekaid, et äkki ei teinud ikka piisavalt palju neid paisid ja oleks rohkem pidanud paitama. #paipai

Vaatasin lasteaias filmitud videosid laste sõbrapäevadiskost. Kõik tüdrukud tantsivad ja kõik poisid seisavad. Eesti mees on ikka tantsulõvi.

Kohtulahendite statistika, mis liiki kaebused, mis liiki küsimused teatud kontekstis tihedamini esinevad jne.

Suutsin veenda kursakaaslast meiega ikkagi tahvli ees esinema, mõjus see, et ega me seal tahvli ees igavesti seisma ei pea. On elus hullemaidki asju, kui 2.5min tahvli ees kõne ära pidada. Ja nüüd ta harjutab stopperiga kodus, et 2,5min vastu pidada. :)

Justice for Ollie...

Esitab enne magamajäämist juba tellimuslugusid: "kopp-kopp lahti tee" , "metsa sees elab päkapikk", "teevad ratattaa".

Vaatan lapsekesega Käsna-Kalle multikat ja kogu aeg käib jutt krabiburgerist ja nüüd ma tahan ka omale õhtul girl dinneri teha ja burgerit tellida...

Parem kui kesköine burgerisöömine.

Ütleb kosmoseraketi asemel "kosmosekett".

💀